Uusaasta
ESN logo

Uusaasta

Første nyttårsdag, 1 jaanuar

 

31. detsember ei ole püha, kuid vana aasta õhtul (Nyttårsaften) on kombeks vana aasta pauguga ära saata ka norrakatel – süüake, juuakse ja paugutatakse rakettidega.

1. jaanuar on Norras ametlik lipupäev (flaggdag). Ammustest aegadest on kombeks, et keegi ei peaks olema üksi ei jõulude ega ka aastavahetuse aegu. Viimast tähistatakse koos sõprade ja perega. Traditsioon teha uusaastakingitusi on kadunud, kuid jõulukinkide tegemine käib ikka täiel hool.

Aasta viimasel ööl, ööl vastu uut aastat, soovitatakse Norras koidikuni üleval olla, sest kes vara magama läheb, see on laisk ("syvsover" või "Laisk-Hans") terve järgneva aasta.

Uusaasta esimesel päeval, kui paljudel on peavalu eelmise päeva kõvast peost, on ka Norras tavaks teleri ees istuda. Kombeks on jälgida suusahüppeid, nautida uue aasta kontserte ja kuulata peaministri kõnet. Hommikul peavad naised vara tõusma ja luuaga põrandat pühkima, et siis uuel aastal olla osav kodutöödes.

Osadel peredel on kombeks ühine kaunis õhtusöök, mis juhatab sisse ilusa uue aasta.

1. jaanuari peetakse Norras õnnepäevaks. Öeldakse, et sel, kes sünnib 1. jaanuaril, on õnn alati kõrval. Selle päeva ilma järgi ennustatakse kogu aasta ilma. Kui öösel on taevas palju tähti, siis saab olema hea muraka-aasta, palju tuult aga toob tuulise aasta. Põhja-Norras usutavat, et maismaatuul (pålandsvind) ennustab head kalapüüki, meretuul (fralandsvind) aga nigelat.

Ennustatakse ka igasuguseid muid asju. Näiteks noored neiud võivad teada saada, kellega nad abielluvad. Ennustamisel kasutatakse näiteks tina valamist, munavalge kuuma vette nõristamist ja kinga üle õla loopimist.

1. jaanuar on ka väga tähtis päev selleks, et endale hea alanud aasta kindlustada. Paljudes kohtades öeldakse: ”Nyttårsdag klår gjer eit godt år”.

Usutakse, et kui uue aasta esimesel päeval olla väga hõivatud, siis saab kogu aasta sarnane olema ja kui sel päeval midagi kiiva kisub, siis ennustab see ebaõnne kogu alanud aastaks. Ehk siis on väga oluline, mida ja kuidas 1. jaanuaril tehakse. Usuti näiteks, et 1. jaanuaril võisid inimesed saada karistada eelmise aasta pattude eest. Sel päeval ei tohi midagi majast välja viia, isegi mitte prügi. Kui oli teada, et on vaja kellelegi midagi tol päeval viia, tuleb see juba päev enne autosse panna. Tagasi ei maksta laenu ega viida tagasi ka asju, mis on laenatud. Peab olema kindel, et uued asjad tulevad enne ikka majja sisse, kui sealt midagi välja läheb. Peab vältima, et midagi sel päeval katki ei läheks ja ka nutta ei lubata.

Kindlasti soovitatakse natuke teha tööd, mida tuleb uuel aastal teha, kuid vaid veidike, sest raske tööpäev tähendab taas ebaõnne terveks aastaks.

Paljud usuvad, et kõige ohutum viis 1. jaanuari tööpäeva kergendada on nõudepesu edasi lükata 2. jaanuarile.

Kanda tuleb uusi riideid!

 

 

 

Tagasi

Eesti Selts Norras - eestlane olla on uhke ja hää...