Lihavõtted
ESN logo

Lihavõttepühad

Påske, påskeferie neljapäevast esmaspäevani, märts/ aprill

 

Jõulude kõrval olid lihavõtted üks suurimaid pühi Norras, kus linnainimesed sõidavad enamuses mägihüttidesse, käiakse piknikuvarustusega mägedes jalutamas, puhatakse perega ja külastatakse sõpru.

Iseloomulikud on lihavõttepühadele kollased lilled, apelsinid, šokolaadimunad, tibud, munade värvimine, kriminullid ja lambaliha. Osades kohtades mainitakse ka suusavõitsluseid, kui lund ei ole, siis rullusikudega analoogseid mänge.

 

Sissejuhatuse suurde nädalasse teeb Palmipuudepüha (Palmesøndag), millega tähistatakse paastuaja lõppu. Kirikutes on sel puhul jumalateenistus.

Ülestõusmispüha hommikul süüakse vana kombe kohaselt palju mune, mis on uue elu sümboliks. Eelistatud on värvitud koorega munad. Mune värvitakse kas kodus näiteks sibulakoortega või spetsiaalsete värvidega või ostetakse värvitult poest.

Kirikutes on see aasta suurim sündmus, millega tähistatakse Jeesuse ülestõusmist. Altar kaunistatakse valgete lillede ja küünaldega. Sel päeval saab vabaks leinast “Påskemorgen slukker sorgen”. Vanal ajal olevat inimesed roninud pühade hommikul varakult mäe otsa, et siis sealt päikest vaadelda. Päike pidavat sel päeval eriti rõõmsalt taevas tantsima ja Jeesuse sünni üle juubeldama. Sel hommikul pidavat päike tervendama ja kui haiged inimesed mäe otsa kaasa võtta, siis pidavat nad tervemaks saama.

Munadega olevat vanal ajal mängitud. Koksimisest juttu ei ole, kuid mune olevat peidetud inimeste riietesse ja siis klohmiti teineteist püüdes riiete sees peidus olevat muna katki saada. Mehelemineku eas neiud panid muna rindade vahele, kus poisid need kätte pidid saama. Oluline oli sel päeval kindlasti, et muna süüakse, sest usuti et, kui seda ei tee, pole vikatiga suvel midagi niita.

Vanal ajal oli kombeks 40 päeva - alates Ülestõusmispühast kuni Taevaminemispühani (Kristi Himmelfartsdag) - põletada küünlaid.

Külm Ülestõusmispühade öö ennustas kauaks külma ilma ja vihmane päev koledat suve. Oluline tähendus oli elaval hingel, kellega pühade päeval esimesena kohtuti – hobune tegi inimese tugevaks, kass muutis laisaks, kuid väikesed linnukesed ennustasid rõõmu terveks aastaks.

 

Ülestõusmispühadega lõppes paast, mille ajal kanti iga päev samu riideid ja lõpuks ometi pandi selga puhtad riided.

Keegi ei tahtnud ahju alla esimesene tuld teha, et mitte kutsuda kurja kaela – kui varakult tuli teha, siis pidavat kiskjad karja murdma ja nõid võtma võimust pererahva üle. Keegi ei soovinud olla ka nõiaks kutsutud.

Kui vanal ajal oli kombeks viia Ülestõusmispüha õnnitlused ise kohale, siis tänapäeval saadetakse sõpradele ja perele postkaarte sealt, kuhu pühade ajaks puhkama sõidetakse.

Loe lisa eesti keeles Katrin Aedma blogist ja norra keeles Aktiv i Oslost ja Sidenest.

 

 

 

Tagasi

 

 

Eesti Selts Norras - eestlane olla on uhke ja hää...