Jõulud
ESN logo

Jõulud

 

Jõulud on lihavõttepühitsemise ja 17. mai kõrval üheks kõige olulisemaks Norra pühaks. Ei saa küll väita, et inimesed siin väga usklikud oleks ja kirikud rahvast täis oleks, kuid traditsioonide armastamine ja elushoidmine on Norras küll au sees.

Jõulude aegu ei toimu töö mõttes suuri tegevusi, ehitajad sõidavad pikale puhkusele, ettevõtted, kus vähegi võimalik, on kollektiivpuhkusel, asjaajamistega ei tegeleta. See on rahulik aasta lõpetamise aeg.

 

Enne jõule käivad suured ettevalmistused, linnad on kaunistatud ja poed rahvast täis.

 

1.12 Advent – juhatab sisse jõulud ja on kirikukalendris liikuv tähtpäevade periood. Advent tähendab tulemist ja tuleneb ladinakeelsest sõnast adventus. Advent koosneb neljast pühapäevast enne esimest jõulupüha. Poodidest ostetakse šokolaadidega täidetud advendikalendrid, kus siis iga päev avatakse üks luugikene ja saab sinna peidetud šokolaadiga maiustada. Advendikalender aitab arvestada päevi alates 1. detsembrist kuni jõuludeni 24. detsembril.

Kombeks on põletada advendiküünlaid. Poes on olemas spetsiaalsed pakid. Igal pühapäeval süüdatakse 1 küünal. Norras on ka kaunis luuletus/laul, mis iga küünla põlema panemise juurde kuulub.

 

Adventslysene / Så tenner vi et lys i kveld

Tekst: Inger Hagerup

 

Så tenner vi et lys i kveld,

vi tenner det for glede.

Det står og skinner for seg selv,

og oss som er til stede.

Så tenner vi et lys i kveld,

vi tenner det for glede.

Så tenner vi to lys i kveld,

to lys for håp og glede.

De står og skinner for seg selv,

og oss som er til stede.

Så tenner vi to lys i kveld,

to lys for håp og glede.

 

Så tenner vi tre lys i kveld,

for lengsel, håp og glede.

De står og skinner for seg selv,

og oss som er til stede.

Så tenner vi tre lys i kveld,

for lengsel, håp og glede.

 

Vi tenner fire lys i kveld,

og lar dem brenne ned,

for lengsel, glede, håp og fred,

men mest allikevel

for fred på denne lille jord

der menneskene bor.

 

 

13.12 Püha Lucia päev ehk St. Lucia on päev, mis meenutab, et jõulud ei ole kaugel ja seda tähistatakse lasteaedades ja koolides. Lastekoor kõnnib küünaldega ruumist ruumi lauldes ja jagades lussekattereid. See on aeg, mis küpsetatakse Norra tradistioonilisi 7. sorti küpsiseid (julebakst), eelkõige Lucia kasse (Lussekatter). Eestikeelsed retsepid on siin: norra jõuluküsised.

 

Tavapärasteks jõuludega kaasnavateks tegevusteks perekogunemised, jõulutoit, kinkide kinkimine ja heategevus (almuste andmine), elav tuli ehk küünlad, elektriküünlad ja jõuluehted kaunistuseks. Jõulu sümboliteks on punane ja roheline värv, päkapikud, inglid, tähed.

 

23.12 Lille juleaften – koristatakse elamine, vahetatakse voodipesu, kaunistatakse kodu ja jõulupuu, milleks on Norras kuusk. Paljud eelistavad paksude oksetga tugevaid kuuskesid.

 

24.12 Julekvelden – kõige olulisem pidustuste päev, õhtul on Juleaften ehk jõuluõhtu. Kell 17.00 kõlavad kirikukellad, kell 18.00 alustatakse tavapäraselt perega jõuluõhtusöögiga. Külas sel päeval ei käida. See pere pidu ja külla minek ebaviisakas.

 

25.12 Juledag e første Juledag – jõululaupäev – ka see on püha pereringis. Tihti ei sööda koos hommikust vaid istutakse koos varajasse lõunalauda (juledagsmiddag).

Jõulud lõppevad esimese jaanuariga.

Jõulude aegu on laual väga tradistionaalsed toidud. Kindlasti peab laual olema searibi (ribbe) ja pinnekjøtt ehk kuivatatud lambaribid, mis valmistatakse puupulkadel. Siin on retsept: Pinnekjøtt

Kindlasti peab laual olema jõuluvorst, medisterkake ja pohlamoos. Magustoiduks süüakse jõulude ajal riisiputru (Risengrynsgrøt)

või riisikreemi või pudingut

Osades piirkondades on laual lutefisk – mis see on ja kuidas tehakse, seda saad eesti keeles lugeda meie ESN retseptikogust: Lutefisk.

 

Peale õhtusööki toimub juletregang – kõnnitakse käest kinni jõulukuuse ümber ja lauldakse laule. Seejärel avatakse kingipakke. Jõulukinkide paki peal on kirjas 'fra' ehk kellelt ja 'til' ehk siis kellele ja kingi juures on tihti kviitung – juhul kui soovitakse kink ümber vahetada, siis läheb seda vaja. Kinkide vahetamine toimub enamasti peale jõule paari nädala jooksul. Tihti klõpsutatakse ostutsekk poes selliselt kokku, et hind kohe välja ei paista – uudishimulikud kingisaajad või siis need, kes soovivad kingi ümber vahetada, saavad selle lahti harutada.

 

Huvitav väljend on jõuludevaheline aeg ehk en romjul, mis kestab jõuludest aasta lõpuni. Siis on kombeks perede jõulupeod. Asutuste ja seltside jõulupeod – pidulik õhtusöök (julebord) peetakse tihti odavamas riigis – näiteks Rootsis ja alustatakse pidudega juba novembri kuu lõpus.

 

Loe lisa (norra keeles): Wikipedia

 

 

Tagasi

Eesti Selts Norras - eestlane olla on uhke ja hää...